Enamus inimesi kogevad elus valu või on olnud ägeda või kroonilise vigastusega kimpus. Tihti kaasneb sellega teadmatus, kas, millal ning miks peaks treeningutega jätkama. Peame mõistma, et vigastuse või valu korral tuleb tõenäoliselt treeningrutiinis teha korrektuure. Füsioterapeut ja personaaltreener Liisbet Tippi selgitab lähemalt, kas ja miks peaks vigastusest taastumisel või valu korral treenima.

Vigastused on osa spordist ja füüsilisest aktiivsusest, kuid õigesti juhendatud treening aitab taastumisprotsessil kiiremini kulgeda ning avaldab positiivset mõju. Vigastuse või valu korral ei tähenda see, et liikumisest peaks täielikult loobuma. Seega vigastusest taastumine ja treening võiksid käia käsikäes.

Kuidas treening taastumisele kaasa aitab?

Juhendatud ja mõõdukas treening kiirendab taastumist, kuna see aitab taastada ja kiirendada hapniku transporti, verevarustust ning ainevahetust vigastatud piirkonnas, mis on vajalik kudede paranemiseks. Samuti aitab liigesliikuvus ja paindlikkus taastuda kiiremini kui liikuda regulaarselt, mõõduka intensiivsusega. Treeningud, mis on kohandatud vastavalt vigastuse tüübile, soodustavad vigastatud ala tugevnemist ja aitavad vältida lihaste, kõõluste ja ligamentide atroofiat ehk massikadu. Kontrollitud treening aitab vähendada ka turseid ja valu. Kui vigastatud piirkonda liigutada ei saa, siis teisi kehaosasid treenida saame ikka. Näiteks alajäseme luumurru puhul saame teha treeninguid, mis keskenduvad ülakeha tugevdamisele ning aitavad hoida ülejäänud keha aktiivsena.

Kuidas treener või füsioterapeut aidata saab?

Treeneri või füsioterapeudi roll on tagada ohutus ja vältida vigastuse süvenemist. Leitakse sobivad harjutuste variatsioonid ning koostatakse just Sulle kohandatud turvaline ja jõukohane treeningkava, et paigas oleksid harjutuste sooritamise koormus, liikuvusulatus, sagedus, kiirus ning puhkeaeg. Samuti õpetatakse õigeid tehnikaid, mis aitavad vältida korduvaid või uusi vigastusi.

Valu ei tohiks kunagi alahinnata, seega pöördu valu või taastumise korral pädeva personaaltreeneri või füsioterapeudi poole. Ilma liikumiseta hakkavad lihased ja liigesed nõrgenema, mis võib viia uute vigastusteni. Lisaks aitab liikumine parandada vaimset heaolu ja võib vähendada valu intensiivsust, kuna endorfiinid, mis vabanevad treeningu käigus, toimivad looduslike valuvaigistitena.

Vigastuse ohu vähendamiseks on oluline kuulata oma keha, treenida teadlikult ja keskendunult ning mitte üle pingutada. Soojendus, hea varustus, õige tehnika, ühtlane koormuse kasv, järjepidevus ning vajadusel nõu ja abi küsimine on võtmesõnad, et igapäevaelu ja treeningud oleksid vigastuste ja ka valuvabad.