Aprill on südamekuu! Selle puhul rääkisime Innomedica spordiarsti dr. Anu Kaasikuga ning küsisime temalt mõned küsimused, mis meil südamel olid. 

Milline on regulaarse treenimise peamine kasu südame tervisele? 

Regulaarne sobivate koormustega treenimine parandab südamelihase verevarustust, suureneb südame löögimaht ning langeb rahuoleku löögisagedus. See omakorda tähendab, et treenitud inimese süda töötab ökonoomsemalt.

Rahuolekus ja võrdsete koormuste korral peab treenitud inimese süda tegema vähem tööd kui treenimata süda. Samas maksimaalse pingutuse korral suudab treenitud süda teha isegi kuni 2,5 korda rohkem tööd.

Kas treenimisega võib minna liiale ning kasu saamise asemel hoopis kahju teha?

Jah, ka harrastussportlase tasemel treenides võib tekkida ülekoormus. Põhjuseks on tavaliselt:

• liiga intensiivsete koormustega treenimine;
• ebapiisav taastumisaeg;
• haigena treenimine. 

Millised on märgid või sümptomid, mis viitavad sellele, et treening võib olla südamele liiga koormav? 

Tavaliselt annab sellest märku halb enesetunne kas juba treeningu ajal või ka hiljem. Ülekoormuse korral langeb ka sportlik töövõime – inimene tunneb, et ei jõua enam nii palju pingutada kui varem. Tõuseb ka rahuoleku pulsisagedus. Samuti on samadel koormustel pulsisagedus kõrgem kui varem. Võivad tekkida ka südame rütmihäired.

Kas ja kuidas saab regulaarne treenimine aidata ennetada südamehaiguseid? 

Kõige enam kannatab liikumisvaegusest meie süda. Lihastööl on organismi hapnikuvajadus tavapärasest suurem, seega treeningu käigus tugevnevad süda, vereringe ja hingamine.

Vähesel lihastööl ei saa just süda vajalikku koormust ja hakkab nõrgenema, mille tõttu võivad tekkida südame- ja veresoonkonna haigused. Kui süda on nõrga töövõimega ja puuduliku verevarustusega, kujutab see ohtu kogu organismile.

Regulaarse liikumisega saab kontrolli all hoida ka kerget vererõhu kõrgenemist ning mõjutada lipiidide (kolesterooli) taset.

Kas inimene, kellel on juba esinenud südameprobleeme võib teha trenni? 

Sobiva koormusega treenimine ja/või liikumine on vajalik kõigile! Südameprobleemide korral saab koostöös oma raviarstiga leida sobivaima liikumisviisi ja treeningute intensiivsuse.

Mida peaks jälgima, et treenida südame tervise huvides? 

Treening peab olema jõukohane ja vastama senisele sportlikule ettevalmistusele. Tuleb jälgida tempot/treeningute intensiivsust ja võimalusel ka südame löögisagedust.

Samuti peab taastumisperiood treeningute vahel olema piisav. Peale treeningut peab enesetunne olema hea. Samuti peab treeningpäeva õhtul ja ka järgmisel hommikul olema enesetunne hea. Kindlasti ei tohi treenida viirushaigust põdedes.

Mis on koormustest ja kuidas see aitab hinnata südame tervist? 

Koormustestil (kas veloergomeetriga või jooksulindil) tõstetakse pidevalt koormust ning testi käigus mõõdetakse vererõhku ja registreeritakse elektrokardiogramm. Võib esile tulla liigne vererõhu kõrgenemine ning EKG-s võivad tekkida kõrvalekalded normaalsest EKG-st (isheemiline reaktsioon, potentsiaalselt ohtlikud rütmihäired). Samuti ka liiga madal koormustaluvus ja madal maksimaalne hapnikutarbimisvõime võivad viidata südameprobleemidele.

Millal on harrastussportlasel soovitatav läbida koormustest ning kui sageli peaks seda tegema? 

Koormustesti on soovitav teha enne regulaarsete treeningutega alustamist. Edaspidi 1-2 aasta tagant. Soovides jälgida treenituse arengut ja määrata treeninguks sobiv koormus (tempo, pulsivahemikud), on soovituslik koormustestil käia kord aastas. Treeningutega alustades ka sagedamini. 

Milliseid “tüüpvigu” Sina kui spordiarst näed oma igapäevatöös?

Kui rääkida treeningutest, siis tüüpiline viga on (jooksu) treeningute alustamine liiga kiire tempoga/pulsiga. Algaja jooksuhuviline peaks alustama sellise tempoga, et saaks vabalt rääkida. Algul sobib jooks-kõnd vaheldumisi. Treenituse tõustes saab jooksuaega pikendada ja kõnniosa lühendada.