Kindlasti ei ole kellelegi enam uudis, et liigutamine on vajalik igapäevane tegevus ning et regulaarsel treeningul on palju kasutegureid kehale ja meeltele. Oluline on pigem rõhutada, et ainult füüsilisest treeningust ei piisa stressi vähendamiseks ja igapäevaselt vaimse tervise toetamiseks. Golden Clubi joogatreener Silja Siller räägib lähemalt, kuidas füüsilise ja vaimse treeninguga stressi vähendada.

Vaadates meie igapäevast elu on lihtne märgata, et pidevalt on kiire: soovime kõike saada kohe ja käed sügelevad nutiseadmete järele üha tihedama sagedusega. Teadmatus, kiirustamine ja tunnete peitmine ei ole tegelikult kellelegi meelt mööda ning õnne juurde ei tooda. Seetõttu on ülimalt tähtis, et tegeleksime lisaks füüsilisele kehale vaimse poolega. Joogapraktika kombineerib füüsilise ja vaimse treeningu – see ongi esmalt oma meelte ja vaimse tervisega, seejärel hingamisega ja alles siis füüsiliste liikumistega tegelemine. Selline treening hõlmab kõiki vajalikke aspekte inimese heaolu jaoks.

Kaheksa põhjust, miks valida kombineeritud füüsiline ja vaimne treening

1. Liikuvuse ja paindlikkuse arendamine

Liikuv keha on terve keha. Sama oluline on, et meeled oleks paindlikud ja elumuutustele vastupidavad. Seega paindlikkus – nii füüsiline kui ka kahe kõrva vahelise ala elastsus ja oskus paindlikult mõelda – on vajalikud, et elutormidest kergemini ja tervena läbi liikuda. Lihtne näide loodusest: jäigad puud lõpetavad oma tee tuultest räsituna ruttu, ent need, mis suudavad paindlikult tuultega kaasa kiikuda, seisavad tugevalt aastasadu. Inimestel on looduselt alati palju õppida, vast seetõttu on ka palju joogaasendeid saanud oma nimetused peamiselt loodusest, näiteks „puu asend“.

2. Lihastoonus ja -vastupidavus ning parem füüsiline vorm

Oma keha eest hoolitsemine lihasjõu ja -vastupidavuse treenimisega on pika ning terve elu üks saladusi. Elades füüsilises maailmas, ei piisa ainult sellest, et tegeleme meditatsiooniga ning kulgeme pea pilvedes. Füüsiline keha vajab sama palju tähelepanu kui vaimne pool, hea füüsiline vorm annab jõudu tegeleda vaimsega. Suures pildis on tähtis tugevdada keha ja vaimu võrdselt, sest vastasel korral tekitame endas tasakaalutuse.

3. Enesetunde parandamine ja stressi maandamine

Iga treening, kus omistatakse suur tähtsus liikumisele, hingamisele ning oma mõtete jälgimisele ja valikule, aitab otseselt tõsta enesetunnet ja maandada stressi. Liikumine aitab välja tulla nn suletud ringist ja paneb energiad liikuma. Kontsentreeritud hingamispraktikate kaudu tekib oskus energiaid juhtida ning teadlikult oma mõtteid jälgides ja mediteerides õpivad treenijad enesetunnet soovi kohaselt muutma ning stressiga teadlikult toime tulema.

4. Fookus

Oluline osa kombineeritud vaimsel ja füüsilisel treeningul on oma mõtete märkamisel ning tasakaaluharjutustel. Kuidas need omavahel seotud on? Proovige näiteks seista ühel jalal ja samal ajal rääkida mitme inimesega või lahendada peas mitut probleemi. Mida suurem on segadus peas, seda keerulisem on hoida tasakaalu. Oma mõtete teadlik märkamine on fookuse otsene toomine praegusesse hetke. Kui meil on fookus, siis tekitame tasakaalu ehk suudame teadlikult mõelda ja teha valikuid, tänu millele on lihtsam märgata võimalusi, lahendada probleeme ja elu nautida.

5. Teadlikkus ja kohalolu

Kombineeritud füüsilise ja vaimse treeningu puhul käib alati kaasas enda sisse vaatamine ja enda mõistma õppimine, olgu see siis juhendatud või iseseisva meditatsiooni ja mõtestatuse kaudu. Joogapraktika näitel ongi see üks suur teekond: liikumine sinna, kus sa veel ei ole olnud, pidev areng ja iseenda tundma õppimine. Õppides märkama ja tundma, saame üha rohkem olla kohal, sest meil pole FOMO (fear of missing out) ja vajadust kuhugi mujale nn rohelisemale aasale tormata, kuna mõistame, et rohi on rohelisem just seal, kus seda kastame. Treeninguga jõuame teadlikkusele ja õnnele lähemale.

6. Rahunenud meeleseisund ja parem uni

Liikumine, teadlik hingamine, meditatsioon ja endasse vaatamine õpetavad meeli rahustama ning lahti laskma oma hirmudest, ebavajalikest mõtetest ja pingest kehas. Sellest edasi tuleb oskus oma keha ja meeli kontrollida ning seeläbi saavutame meelerahu ja parema unekvaliteedi.

7. Heaolu ja pingetest vabanemine

Liikumine, teadlik hingamine ja mõtestatud kohalolu aitavad meil vabaneda nii füüsilisest kui ka vaimsest pingest ning iseenda avastamise teekonnal on võimalik leida meelerahu ja tasakaalu. Mida rohkem oma kehaga sõbraks saada, seda vähem see stressi kogub – see ongi ülim heaolu.

8. Paremad suhted

Igaüks, kes panustab enda heaolusse, panustab samal ajal ka parematesse suhetesse. Õppides oma keha, mõtteid, energiat ja vajadusi tundma, suudame leida rahu iseendas. Heaolus inimene suudab ka suhetes säilitada rahuliku meele ja toetava suhtumise. Füüsiline ja vaimne kombineeritud treening aitab otseselt muuta suhted paremaks.