Moedieet, mis on natuke rohkem kui lihtsalt moedieet

Mihkel Raud

„Jauran ja jauran jõusaalis, aga midagi ei muutu,” hädaldas hiljuti üks sõber. „Ma olen hoopis juurde võtnud, kaalukaotusest ei hakka rääkimagi.”

„Nojah, eks muskel paisub ja see kaalub ju kah midagi,” püüdsin meest lohutada. „Kas sa tead, kui palju Kiivikas kaalub?”

„Hähh!” puhises sõber vastu. „Oleks mul siis musklid. Pekk on. Palju rohkem kui enne spordiga tegelema hakkamist.”

„See on küll imelik,” laiutasin käsi. „Söömist ikka jälgid?”

„Muidugi jälgin,” vastas sõber. „Hommikusöök söö ise, lõunat jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele. Tead ju küll. Häda selles, et olen iseenda parim sõber ja vaenlane ühekorraga. Kõik läheb 100% sisse, nii lõuna- kui ka õhtusöök.”

„Mida sa sööd?” hakkasin halba aimama.

„Mis mõttes mida? Maitsvaid asju loomulikult. Mul oli lapsena unistus: kui suureks saan, söön täpselt seda, mida tahan. Nüüd on see unistus täitunud. Tahan, söön seakooti. Tahan, pugin halvaad. Tahan, vohmin kompvekke.”

„Ega sa pole vist oma unistusest valmis loobuma, ega?”

„Mitte mingi hinna eest,” oli sõber kindel kui pool kilo hakkliha. „Aga kaalu tahaks ikka kaotada.”

„Mul on lahendus,” leidsin võimaluse üht oma uusimat avastust tutvustada. „Inglise keeles on selle asja nimi intermittent fasting, eesti keeles vahelduv paastumine.”

„Ära mulle paastumisest palun räägi,” kukkus sõber oigama. „Ma korra proovisin, üle kahe päeva ei suutnud vastu pidada.”

„Keegi ei suuda. Intermittent fasting on palju inimlikum. Olen proovinud ja tean, millest räägin. Enesetunne on mega, trenn annab soovitud tulemusi ja ma tohin süüa enam-vähem kõike, mida tahan.”

„Kuidas?” ilmutas sõber mõõdukat, kuigi usinalt vaoshoitud huvi.

„Asja idee on selles, et hoiad oma toitumise kindlas ajaraamis. Vahelduva paastumise mooduseid on mitmeid, aga kõige lihtsam on 16/8 mudel: 16 tundi paastud, 8 tundi sööd. Mina näiteks söön hommikust kell kümme, lõunat ühe paiku ja õhtusöök on kell viis. Seejärel paastun, järgmise hommiku kella kümneni. Suurema osa sellest ajast magan nii ehk naa, see teeb asja eriti lihtsaks. Vett ja kohvi võid paastu ajal juua nii palju, kui tahad. Jumala lihtne.”

„Ja mis selle point on?”

„8-tunnine „söömise aken” piirab paratamatult su ööpäevast kalorite hulka. Mina püüan 2000 juures püsida ja intermittent fasting muudab selle lihtsamaks. Teiseks on paastumine inimorganismi normaalne seisund, mis aitab energiaks muuta ka need ained, mis pideva juurdesöömise puhul ladestuma kipuvad.”

„Ja töötab?”

„Täiega. Peaasi on 8 tunni jooksul mitte pelgalt halvaast toituda, kuid tükike või isegi kaks ei tee midagi.”

„Proovin ära,” teatas sõber otsusekindlalt.

Eks ma annan teada, kui temast jälle kuulen. Ja soovitan muidugi kõigil katsetada. 16/8 pole ainus moodus. Mõned panevad 5/2 mudeli järgi – viiel päeval nädalas sööd normaalselt ja kahel umbes 600 kalori jagu. Eks neid mudeleid ole teisigi. Mulle tundus 16/8 kõige lihtsam ja siiani pole kordagi murdunud, isegi sünnipäeval mitte.

Ptüi-ptüi-ptüi.