Meie keskustes liigub igapäevaselt ringi, rassib väljakutel ning treeningsaalides väga värvikas ja lugupeetud seltskond. Kõiki neid ühendab üks oluline märksõna – elurõõm. Kust nad seda ammutavad? Mis on nende hea tuju ning hea vormi saladus? Kas neil on mingi salanipp või väärt põhimõte? Uurisime, sest oleme ise inspireeritud ja tahame jagada seda ka sinuga, hea lugeja.

„Inimesed, kes inspireerivad“ on Forus Spordikeskuse lugudesari, mille kaudu me meie ägedatest klientidest räägime!

Järg on sarja kolmanda osa käes. Meil on tohutult hea meel tuua sinuni suurettevõtja, meresõbra ning tennise- ja padeli entusiasti HEITI HÄÄL!

Veel välishooaja algul soovitame sul kindlasti lugeda eelmise sarja osa, kus andis nahahoolduse ekspert ja BABORi esindaja Evelin Ainomäe praktilist nõu, kuidas oma nahke suvel treeningute ajal kaitsta! Evelini loo leiad SIIT.

Toredat lugemist!

Intervjuu Heiti Häälega

Olete Forus Spordikeskuse ja selle treeningvõimalustega seotud olnud juba keskuse „sünnist saati“. Kui mõtlete tagasi ajale, mil hakkasite siin tennist mängima, siis mis on muutunud rohkem – kas meie keskus või Teie enda suhtumine liikumisse ja tervisesse? Ma arvan et mõlemad on muutunud – mina vanemaks ja keskus ilusamaks ning täiuslikumaks. Minu puhul tähendab see suuremat panust oma tervisesse ja keskus on teinud selle tegevuse palju meeldivamaks.

Kui tihti jõuate tennise väljakule ja milline näeb välja Teie “ideaalne” treeningpäev? Kas Teil on lemmikmängukaaslane ja kui on, siis mis teeb temaga mängimise eriliseks? Üritan iga nädal mängida kolm korda tennist ja korra padelit. Paar korda käin ka jõusaalis. Enamik minu treeninguid toimub keskpäeval, see aitab suhteliselt pingelisse vaimsesse päeva tuua mõnusa laengu energiat. Mu peamiseks mängukaaslaseks on treener Raigo Saluste, kellega oleme palli löönud ligi 30 aastat – tõenäoliselt ei ole me teineteisele väga vastumeelsed kui nii on läinud.

Kas olete rohkem võistlushing või naudite eelkõige mängu ennast? Milline on olnud Teie meeldejäävaim mäng, turniir või koguni üks punkt? Miks? Võistlushing pole ma üldse, meistriks sünnitakse, aga mina olen lihtsalt tubli harjutaja. Peamiselt naudin mängu ja liigutamist tervise nimel. Kui vahel satun mõnele võistlusele, siis seda vaid seltskondliku ajaviitmise eesmärgil. Ühtegi turniiri ega mängu eraldi esile tuua ei oskagi, hea tunne jääb juba sellest kui oma treeningul õpitud taseme ka võistlustel välja mängid ehk n.ö. omad ära teed.

Juuni alguses lõppes just üks neljast Grand Slam turniirist – Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused, tuntud ka kui Roland Garros. Kas jälgite aktiivselt maailma tipptennist ning kui, siis kellele pöialt hoiate ja miks? Vastan neile küsimustele Pariisi hotelli hommikusöögilauas istudes enne Prantsuse lahtiste naiste üksikmängu finaali. Olen sõpradega veetnud Pariisis kogu selle turniiri teise nädala ning näinud kõiki peaväljaku mänge. Minu soosikud on sedapuhku kahjuks varakult langenud, kuid sportlikus mõttes on turniir seda põnevam, et võitjateks tulevad taas uued nimed. Eelnevast võib vist teha järelduse, et maailma tipptennisest mul päris ükskõik pole.

Mis on kõige ägedam tenniseturniir, mida olete kohapeal vaatamas käinud – ja mis tegi selle kogemuse eriliseks? Olen kohapeal olnud kolmel suure slämmi turniiril neljast (Austraalia on käimata) ning nad kõik on omamoodi erilised ning ka erinevad. Emotsionaalselt on vast kõige erilisemad olnud need, kus saad päris omadele pöialt hoida. Mul on olnud vist ainsa eestlasena juhus olla väljaku ääres Anetti esimese ja seni viimase WTA võidetud finaali ajal Hertogenboschis ja Peterburis ning need on ehk kõige ägedamad emotsioonid.

Teame, et olete ka padelisõber. Kuidas ja millal padel Teie ellu jõudis ja mis selle mängu juures võlub? Padeli tõi minu ja paljude Käsmu inimeste ellu COVID. Kui 2020 kevadel kõik oma urgudes peidus istusid ja liikumine piiratud oli, otsustasime sõpradega oma kaptenikülla rajada Eesti esimese väli padeliväljaku. See on mäng, kus algaja saab esmase mängurõõmu palju kiiremini kui tennises, sest tehniliselt tegemist palju lihtsama mänguga. Kuni mineva sügiseni mängisin padelit ainult suviti Käsmus, kuid peale Forus Spordikeskuse padeliväljakute tekkimist olen hakanud ka talvel korra nädalas padelireketit soojas hoidma.

Kumb siis käib üle, kas tennis või padel? Kas nad pakuvad Teie jaoks erinevat või sama tüüpi väljakutset? Seni ikka tennis, nädala mängukordade suhe sisehooajal on 3:1. Suviti vahekord muutub ja vist isegi padeli kasuks, sest padelit mängivate inimeste arv on hüppeliselt kasvanud ning mängukaaslasi on padeliplatsile operatiivsem leida. Väljakutse on mõlemi puhul sama – saada selg higiseks ja meel rõõmsaks!

Kas aastatega on muutunud see, mida Te spordist otsite – tulemust, väljakutset, tervist või midagi muud? Võistlussportlane pole ma keskkooli lõpust saati olnud, seega eesmärk on püsinud – parem füüsiline vorm ning tasakaal vaimsele pingele. Kõrgemas vanuses suureneb ehk püüd võidelda ülemäärase kehakaaluga.

Teid teatakse eelkõige teie tööde ja saavutuste kaudu ärimaailmas. Kuidas suhtute spordi tegemisse hetkel, kus tööpäevad on pikad, turjal on sada ülesannet ja spordi tegemine tundub prioriteetsuselt viimane? Kas võtate sel hetkel aega spordi jaoks või ei? Miks? Mida vanemaks inimene saab, seda enam peab ta hakkama endale mõtlema, muidu on lihtsalt hilja. Need päevad, kui ma ei võta töö arvelt aega spordile on erand mitte reegel. Sedavõrd egoist tuleb olla ja oma tervise ning enesetunde eest hoolitseda.

Mängite tennist, olete avastanud padeli ja muuhulgas purjetanud üle ookeanide. Millises olukorras olete enda kohta kõige rohkem õppinud – kas väljakutel või keset merd? Tõepoolest olen purjetanud üle kõigi maailma ookeanite, käinud purjekaga Arktikas ja Antarktikas ning sõitnud läbi Loodeväila. Need on palliplatsist väga erinevad väljakutsed, kus kõik ressursid nii materiaalses kui mentaalses mõttes on piiratud sellega mis pardal, välisele abile väga loota ei ole mõtet. Keset ookeani tuleb kiiresti välja kes on kes, mistõttu sellisel reisil on mõistlik kaaslasi hoolega valida. Merel alati juhtub midagi ning paanika on viimane asi mida seal vaja on – see on eneseületuse koht, kus oma vaimsed võimed proovile panna.

Mis on see, mida meri on teile õpetanud ja mida ei oleks olnud võimalik õppida ei spordisaalis ega ärimaailmas? Meri õpetab inimesi tundma ja selgitab välja enda piirid. Sa saad aru kui väike ja mõttetu helbeke sa oled looduse meelevallas ehk näitab täpselt kätte su koha meie planeedil, mida kogetu põhjal maakera asemel pigem veekeraks nimetaksin. Merd on vaja austada, muidu saad karistada ja valusalt.

Mis on üks asi, mida tahaksite tänapäeva noorele või oma nooremale minale tervise või liikumise kohta öelda? Ma ütleksin, et tervis on iga inimese kalleim vara ja selle eest tuleb pidevalt hoolt kanda ning mõõdukas sport on selleks parim viis.