Squashi mängimine on suurepärane võimalus lõõgastuda ja end heas sportlikus vormis hoida. Energiline mäng sobib igas eas harrastajale, samas on väljakutel teretulnud ka kõik saavutussportlased. Treeningud laabuvad ohutult ja efektiivselt kui mängijad järgivad üldteada etiketti ning tunnevad squashi reegleid.
Võimalusel muretse endale korralik varustus. Valimisel küsi abi mõnelt squashi treenerilt või neilt, kes kauem mänginud:
Jalatsid – squashitossud või sisespordialade harrastamiseks mõeldud jalanõud. Ära mängi jooksu- või tennisetossudes! Suur oht, et väänad jala välja.
Reket – enne reketi ostmist võta paar erinevat reketit ja proovi nendega palli lüüa. Tavaliselt leitakse sobiv reket lihtsalt tunnetuse järgi. Osa inimesi eelistab jäigemaid, osa nö pehmemaid reketeid. Alati võib nõu küsida neilt, kes juba kauem mänginud. Uut reketit ostes tuleks osta ka grip ehk riba, mis pannakse ümber käepideme, et reketit oleks parem käes hoida.
Silmakaitsmed – Kaitsmed vajavad alguses harjumist, kuid võivad suure kahju ära hoida. Kasutatakse nii prille, kui ka maske.
Pall – mängi oma tasemele vastava palliga! Enne mängu alustamist on kindlasti vajalik pall soojaks mängida. Võistluspalli on kõige raskem soojaks saada ning see nõuab kiiret mängu ja tugevaid lööke. Seetõttu ei ole soovitatav algajatel selle palliga mängida, sest külma palliga ei saa te õiget mängurõõmu tunda. Näitena Dunlopi pallid:
Võimalusel kasuta treeneri abi, et õige reketi käsitsemine, õiged löögid ja liikumine algusest peale selgeks saada.
Tee alati soojendusharjutusi enne mängima asumist ning venita peale treeningut, et vältida vigastusi ning valusaid lihaseid järgmisel päeval.
Mängi ohutult! Kui on oht, et palli lüües tabad vastast kas palli või reketiga, peata mäng, öeldes „Let” ja mängi punkt uuesti!
Squashireeglite lühendatud versioon on mängijatele põhitõdede mõistmiseks. Kõik mängijad peaksid läbi lugema täielikud reeglid. Igas pealkirjas sulgudes olev reegli number viitab täielikule reeglile.
Mäng koosneb üldjuhul “parem-viiest” geimist (või “parem-kolmest”). Iga geimi mängitakse 11 punktini. Iga pallivahetuse võidu eest saab punkti. Kui seis on 10-10, siis tuleb võitja selgitamiseks ühel mängijal saada kahepunktiline edu (nt 12-10; 13-15 või 14-16 jne).
Alternatiivina võib kasutada mängimist üheksa punktini. Sel juhul saab punkte võita ainult servija. Kui servija võidab pallivahetuse, saab ta punkti. Kui servi vastuvõtja võidab pallivahetuse, saab ta servijaks. Seisul 8-8 peab servi vastuvõtja valima, kas mängitakse üheksa (“Üheksani”) või kümne (“Kümneni”) punktini. (Sellist tingimust, et mängija vajab geimi võitmiseks kahepunktilist edu, ei ole).
Enne mängu algust lubatakse mängijatel viieks minutiks tulla väljakule mängueelseks soojenduseks (kaks ja pool minutit mõlemal väljakupoolel).
Kui mängu jooksul vahetatakse palli või mäng jätkub pärast mõningast viivitust, löövad mängijad palli mängimistemperatuurini soojaks.
Kumbki mängija võib mistahes vaheaja ajal palli soojaks lüüa.
Mängu alustatakse serviga. Esimesena servija tehakse kindlaks reketi keerutamisega. Pärast seda jätkab servija servimist kuni pallivahetuse kaotamiseni. Sellest hetkest saab servi vastuvõtjast servija ning toimub servivahetus.
Järgmises geimis alustab servimist eelmise geimi võitnud mängija.
Iga geimi alguses ning pärast servija vahetumist otsustab servija, millisest servikastist ta servib. Pärast pallivahetuse võitmist tuleb vahetada servikasti.
Servimisel puudutab mängija vähemalt ühe osaga jalast põrandat servikasti sees. Selleks et serv oleks määrustepärane, tuleb servida otse vastu esiseina servijoone ja äärejoone vahele nii, et tagasipõrkav pall maanduks servi vastuvõtjapoolses tagakastis, välja arvatud kui pall võetakse vastu lendpallina.
Löök on määrustepärane, kui mängija lööb palli põrandat tabamata esiseina alumise joone ja äärejoone vahele enne kui pall on põrganud põrandal kaks korda.
Löök ei ole määrustepärane, kui see on “Viga” (palli lüüakse pärast seda, kui see on põrganud põrandal rohkem kui ühe korra, kui palli ei lööda määrustepäraselt, või kui tehakse topeltlöök); “All” (pall tabab enne esiseina põrandat või plekki); “Aut” (pall puudutab äärejoont või tabab seina ülevalpool äärejoont).
Määrustepärase servi järel löövad mängijad palli vaheldumisi kuni ühe mängija eksimuseni.
Pallivahetus koosneb servist ja teatud arvust määrustepärastest löökidest. Mängija võidab pallivahetuse, kui vastane ei soorita määrustepärast servi või lööki või kui enne palli löömist puudutab see vastast (kaasa arvatud reketit ja riietust) ilma, et oleks vastase löögikord.
MÄRKUS: KUI PALLIVAHETUSE AJAL ON OHT VASTAST PALLI VÕI REKETIGA TABADA, EI TOHIKS MÄNGIJA PALLI LÜÜA. SELLISTEL JUHTUDEL MÄNG PEATATAKSE NING PALLIVAHETUS MÄNGITAKSE UUESTI (“LET“) VÕI VASTANE SAAB KARISTUSE.
Kui mängija lööb palli, mis enne esiseinani jõudmist tabab vastast, vastase reketit või riietust, mäng peatatakse.
Lööja võidab pallivahetuse, kui löök oleks olnud määrustepärane ning pall oleks tabanud esiseina ilma teisi seinu puutumata eeldusel, et lööja ei pööranud.
Kui pall tabas või oleks tabanud ükskõik millist teist seina enne esiseina ja löök oleks olnud määrustepärane, mängitakse let.
Lööja kaotab pallivahetuse, kui löök ei oleks olnud määrustepärane.
Kui lööja järgneb pallile või laseb pallil endast mööduda vasakult poolt ja seejärel lööb palli endast paremalt poolt (või vastupidi), siis on lööja pööranud.
Kui pall tabab vastast pärast lööja pööramist, võidab pallivahetuse vastane.
Kui lööja peatab pööramisel mängu, kartusest tabada vastast palliga, mängitakse let. Seda soovitatakse olukordades, kus mängija tahab pöörata, kuid ei ole kindel vastase asukoha suhtes.
Kui mängija lööb pallist mööda, võib ta üritada uuesti palli lüüa.
Kui teistkordne löögiüritus tabab vastast, kuid löök oleks olnud määrustepärane, mängitakse let.
Kui löök ei oleks olnud määrustepärane, kaotab lööja pallivahetuse.
Mängijale, kelle kord on lüüa, peab vastane löögiks võimaldama täieliku vabaduse.
Takistamise ärahoidmiseks peab vastane teisele mängijale võimaldama tõkestamata otsese ligipääsu pallile, piisava vaate pallile, piisava ruumi palli löömiseks ja vabaduse lüüa pall otse vastu esiseina mistahes osa.
Takistatud mängijal on õigus kas mängu jätkata või mäng peatada. Kui on oht vastasega kokku põrgata või teda palli või reketiga tabada, on soovitatav mäng peatada.
Kui mäng on peatatud takistamise tõttu, on peamised juhised:
Mängijal on õigus letile, kui ta oleks saanud teha määrustepärase löögi ja vastane andis endast parima, et takistamist ära hoida.
Mängijal ei ole õigust letile (s.t ta kaotab pallivahetuse), kui mängija ei oleks suutnud sooritada määrustepärast lööki, kui ta jätkas mängu pärast takistamise toimumist või kui takistamine oli sedavõrd minimaalne, et see ei mõjutanud pallini jõudmist ja löögi sooritamist.
Mängijal on õigus stroke-ile (s.t ta võidab pallivahetuse), kui vastane ei andnud endast parimat takistamise ärahoidmiseks, kui mängijal oleks olnud võimalus sooritada võidulöök, või kui mängija oleks tabanud vastast otse esiseina poole suunduva palliga.
Let on lahendamata pallivahetus. Pallivahetus ei lähe arvesse ja servija servib uuesti samast servikastist.
Lisaks eelnevates punktides kirjeldatud letidele, võidakse letisid määrata ka teistel tingimustel. Näiteks võidakse määrata let, kui pall tabab mängu ajal mingit väljaku põrandal asetsevat objekti või kui lööja otsustab jätta löögi sooritamata seoses põhjendatud kartusega vastast vigastada.
Let määratakse ka siis, kui servi vastuvõtja ei ole valmis ega ürita servi vastu võtta või kui mängu ajal puruneb pall.
Kui üks mängija on alustanud servimist, eeldatakse mängu jätkuvust igas geimis. Kahe pallivahetuse vahel ei tohiks olla mitte mingit viivitust.
Kõikide geimide vahel on lubatud 90-sekundiline vaheaeg.
Mängijatel on lubatud vajaduse korral vahetada riietust või varustust.
Kui vigastusega kaasneb verejooks, tuleb enne mängu jätkamist verejooks peatada. Mängijale võimaldatakse piisavalt aega veritseva haava kinnisidumiseks.
Kui verejooksu põhjustas ainult vastase tegevus, võidab mängu vigastatud mängija.
Kui verejooks kordub, ei võimaldata täiendavat taastumisaega, välja arvatud see, et mängija võib geimi loovutada ning kasutada verejooksu peatamiseks ning haava kinnisidumiseks 90-sekundilist geimidevahelist vaheaega. Kui verejooksu ei õnnestu peatada, kaotab vigastatud mängija kohtumise.
Verejooksust erineva vigastuse korral otsustatakse, kas vigastuse põhjustas vastane, mängija ise või aitasid vigastuse tekkimisele kaasa mõlemad mängijad.
Vigastatud mängija võidab kohtumise, kui vastase tekitatud vigastus ei võimalda mängu koheselt jätkata.
Kui vigastus on isepõhjustatud, on vigastatud mängijal 3 minutit aega taastumiseks ja mängu jätkamiseks, või võimalus loovutada geim ja kasutada taastumiseks 90-sekundilist vaheaega.
Kui vigastus tekkis mõlema mängija süül, võimaldatakse vigastatud mängijale 1 tund taastumisaega.
Haigestunud mängija peab mängu jätkama või loovutama geimi ja kasutama taastumiseks 90-sekundilist vaheaega. Haigestumiseks loetakse krampe, esilekerkivat iiveldust ning hinge kinnijäämist (kaasa arvatud astmat). Kui mängija oksendab väljakule, võidab vastane mängu.
Reegel 15 annab mängijatele juhiseid erinevates olukordades käitumiseks. Näiteks reegli 15.6 kohaselt ei ole lubatud vastase tahtlik häirimine. Mängijad peaksid reegli 15 läbi lugema täies mahus.
Mõned reegli kaheksast alapunktist käsitlevad olukordi, mis on seotud kohtuniku ja markeriga. Lühendatud reeglites kohtuniku ja markeriga seonduvat ei käsitleta.
Häiriv, solvav või ründav käitumine ei ole squashis vastuvõetav.
Selle kategooria alla käivad: verbaalne ja visuaalne ropendamine, verbaalne ja füüsiline solvang, kohtuniku või markeri otsusele vastuvaidlemine, reketi, palli või väljaku väärtarvitamine, mittevajalik füüsiline kontakt, liialdatud ulatusega löögiliigutus, ebaõiglane soojendus, ajaraiskamine, väljakule hilinemine, ohtlik mäng või tegu ning mängujuhiste saamine muul ajal kui geimidevahelisel vaheajal.
Allikas: MTÜ Eesti Squashiföderatsiooni koduleht
